Intelligendid…

Meie, teise põlvkonna haritlased oleme ohtlikud. Esimese põlvkonna haritlane on uhke juba selle üle, et ta suutis kõrghariduse omandada. Kolmanda põlvkonna haritlane saab tõenäoliselt varakult integreeritud ühiskonna olemasolevatesse struktuuridesse ning teenib status quo‘d.

Teise põlvkonna haritlased aga soovivad ühest küljest ületada oma vanemate saavutusi, teisest
küljest aga ei ole veel integreeritud konkreetse sotsiaalpoliitilise formatsiooni võimustruktuuridega, ei kuulu nn. “eliiti”.

Seetõttu oleme me alati valmis ära kuulama ja aktsepteerima teooriaid, mis võivad status quo segi paisata, lootes tekkivas segadustes saada seda “miskit”, mida kehtestatud ühiskond ja igapäevaelu meile nagu anda ei taha. Vähemalt ennast kõrvalt vaadates näib see nii

Advertisement